Diehtu rihkkosa gillájeaddji vuoigatvuođain (pohjoissaameksi)

Dán siidui leat čohkkejuvvon áššit, main rihkkosa gillájeaddjis lea vuoigatvuođa oažžut eiseválddiin dieđu. Dieđut sáhttet molsašuddat gillájeaddji dárbbuid, persovnnalaš diliid ja rihkkosa luonddu mielde. Oktavuođadieđut ja liŋkkat lassidieđuide leat siiddu loahpas.

Lea dehálaš, ahte rihkkosa gillájeaddji almmuha bolesii rihkkosis. Almmuhus galgá dahkkot nu jođánit go vejolaš, vai rihkus lea álkit čielggaduvvot. Almmuhusa sáhttá dahkat ovdamearkka dihte
bolesstašuvnnas dahje elektrovnnalaččat bolesa fierbmebálvalusas. Seksuálaveahkaválddi gillájeaddji sáhttá dahkat almmuhusa maid seksuálaveahkaválddu gillájeddjiide dárkkuhuvvon Seri-doarjjaguovddážis. Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut virggálaš duođaštusa rihkusalmmuhusas, man lea dahkan.

‍Rihkkosa gillájeaddji sáhttá dárbbašit doaktára veahki dahje eará sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa bálvalusaid, dego sosiálafávtta, buohcceviessodikšuma sihke fysalaš ja psyhkalaš veajuiduhttima. Gillájeaddji sáhttá geavahit dáid bálvalusaid seammá eavttuiguin dego eará áššehasat. Seri-doarjjaguovddážat veahkehit buot 16 jagi deavdán seksuálaveahkaválddis deaivan olbmuid sohkabealis sorjákeahttá.

Máŋggat organisašuvnnat fállet rihkkosa gillájeaddjiide doarjaga, rávvema ja bagadallama. Rihkkosgillájeaddjifákta addá buotlágan veahki, mii laktása rihkkosiidda ja rihkusproseassaide sihke gillájeaddji vuoigatvuođaid dáfus mávssolaš rávvema. Lagašgaskavuođa illasteami gillájeaddjit sáhttet oažžut suoji ja doarjaga dorvoruovttuin, ja veahkki lea fállun maiddái telefon- ja rabasbálvalussan. Muhtun báikegottiin lea fállojuvvon sierradoarjja seksuálarihkkosa gillájeaddjiide ja nissoniidda, geain lea sisafárrejeaddji duogáš. Olmmošgávppi gillájeaddjiide lea sierra veahkkevuogádat, maiddá sii sáhttet beassat dihto eavttuid mielde. Juos gillájeaddji addá lobi, boles dahje eará ovdadutkaneiseváldi sáhttá gaskkustit su oktavuođadieđuid doarjjabálvalussii, gos sutnje váldojuvvo oktavuohta.

Gillájeaddji sáhttá geavahit doarjjaolbmo rihkusášši gieđahallama sierra muttuin. Gillájeaddji sáhttá bivdit doarjjaolmmožin olbmo, gean háliida. Ovdamearkan Rihkusgillájeaddjifávttas sáhttá oažžut nuvttá, doibmii skuvlejuvvon doarjjaolbmo. Doarjjaolmmoš oažžu leat mielde jearahallamiin ja riektegeavvamis, muhto mielde orrun sáhttá muhtun dilálašvuođain ráddjejuvvot.

Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta geavahit vuoigatvuođalaš veahki rihkusalmmuhusa dahkamis, jearadeamis ja gearregiin. Veahkkin sáhttá doaibma ášševuoddji, almmolaš riekteveahkki dahje lobi ožžon riektegeavvanveahkki.

Smávva- ja gaskastuorrá dienasoažžuin lea vejolašvuohta oažžut stáhtariekteveahki. Dalle veahki buhtadusa máksá muhtun oassái dahje oalát stáhta. Riekteveahki sáhttá ohcat riekteveahkkedoaimmahagain dahje geavahettiin elektrovnnalaš áššebálvalusa. Gillájeaddji sáhttá maiddái bivdit ášševuoddji- dahje láhkaáššiiddoaimmahaga ohcat riekteveahki su beales.

Duopmostuollu sáhttá mearridit gillájeaddjái riektegeavvanveahki ja doarjjaolbmo, juos gažaldagas lea lagašgaskavuođa illasteapmi, seksuála rihkus dahje gillájeaddji heggii, dearvvašvuhtii dahje friddjavuhtii čuohcci duođalaš rihkus. Dalle buhtadusa máksá stáhta sorjjakeahttá das, mat leat gillájeaddji dietnasat.

Muhtumin gillájeaddji sáhttá gártat balddáhallama, mávssahandoaimmaid dahje rihkusproseassas boahtán lassigillámušaid čuozáhahkan. Gillájeaddji gánnáha muitalit áššis eiseválddiide. Eiseválddit árvvoštallet, dárbbašago gillájeaddji sierra suodjalandárbbuid ovdadutkamis ja gearregiin ja mat suodjalandoaibmabijuid livčče dárbbašlaččat. Árvvoštallan dahkko ovttasbarggus gillájeaddjiin ja das váldojuvvojit vuhtii gillájeaddji persovnnalaš iešvuođat, dilli ja rihkkosa šládja.

Gearregiin gillájeaddji sáhttá muhtun dáhpáhusain gullojuvvot eavnnji duohken, videooktavuođa bakte dahje almmá áššáskuhtton olbmo dahje álbmoga mielde čuovvuma haga. Gillájeaddji jearadeapmi ovdadutkamis sáhttá muhtun dáhpáhusain vurkejuvvot videoi ja vurkejuvvon materiála geavahuvvot duođaštussan gearregiin, ovdamearkka dihte dalle juos gillájeaddji lea vuollel 18-jahkásaš.

Gillájeaddji priváhtavuođa suddjema várás duopmostuollu sáhttá dihto eavttuid mielde gieđahallat ášši álbmoga haga sihke mearridit gearretáššegirjjiid ja duomu dárbbašlaš osiid dollojuvvot suollemassan. Gillájeaddji sáhttá bivdit dán duopmostuolus. Duopmostuollu sáhttá muhtun áššiin mearridit maiddái gillájeaddji identitehta dollojuvvot suollemassan. Dákkár áššit leat ovdamearkka dihte seksuálarihkkosat.

Duopmostuollu vihkkehallá gearregiid ordnemiid ja suodjalandoaibmabijuid álo dáhpáhusaid mielde ja váldá vuhtii dan, ahte bealušteapmái gullevaš vuoigatvuođat eai ráddjejuvvo. Duopmostuolu čoavddus sáhttá ná spiehkkasit árabut dahkkon árvvoštallamis.

Duođalaš áittadiliin gillájeaddji sáhttá ohcat oktavuođadieđuid čiehkama, dorvogildosa, lahkanangildosa dahje juobe nama dahje persondovddaldaga molsuma. Lassidieđuid dáin oažžu eiseválddiin dahje doarjjabálvalusain. Lahkanangielddu ohcan lea nuvttá. Duođalaš rihkkosa gillájeaddjin šaddan lahkanangielddu ohccái sáhttá mearriduvvot nuvttá riektegeavvanveahkki. Juos lahkanangildosa suddjen olmmoš fárre nubbi EU-riikkái ja vásiha dárbbašit suodjaleami maiddái doppe, son sáhttá bivdit lahkanangildosa mearridan duopmostuolus eurohpálaš suodjalanmearrádusa.

Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta rihkusášši gieđahallama oktavuođas gáibidit, ahte rihkkosa dahkki buhtada vahága man lea dahkan. Gillájeaddji ferte almmuhit ovdadutkamis dahje maŋimustá duopmostullui vahágiin ja das, ahte gáibidago son dahkkis buhtadusa. Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta gáibidit buhtadusa ovdamearkan bieđganan dahje jávkan opmodagas, dálkkas- ja doaktárgoluin sihke gibus ja várkkas sihke eará gaskaboddasaš árus, bissovaš árus ja dienasmassimis ja muhtun dáhpáhusain vuoiŋŋalaš gillámušas.

Gillájeaddji sáhttá bivdit sivaheaddji vuodjit buhtadusgáibádusa su ovddas. Dalle ášši galgá leat ovttageardán ja čielggas, ja sivaheaddjái galgá doaimmahit rehkega, guitte dahje eará čálalaš čilgehusa gáibádusa mielde. Dábálaččat gažaldat lea opmodatvahágiin. Sivaheaddji árvvoštallá dáhpáhusaguovdasaččat, sáhttágo sivaheaddji vuodjit buhtadusgáibádusaid gillájeaddji beales. Juos duopmostuollu lea geatnegahttán rihkkosa dahkki máksit buhtadusaid, máksinortnegis sáhttá sohppojuvvot suinna dahje buhtadusaid bearran sáhttá addojuvvot bággobearri dikšuma várás.

Rihkkosa gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut buhtadusa šaddan vahágis stáhta ruhtaváriin. Buhtadus ohccojuvvo Stáhtakantuvrras ja dat máksojuvvo váldoáššis persovdnavahágis ja gillámušas. Buhtadusa oažžumii gillájeaddji ferte almmuhit rihkkosa bolesii. Juos ášši gieđahallojuvvo duopmostuolus, gillájeaddji ferte maiddái gáibidit doppe buhtadusa rihkkosa dahkkis. Buhtadusaid sáhttá ovttaskas dáhpáhusain oažžut maiddái dáhkádusfitnodagas dahje Kelas.

Juos rihkkosa gillájeaddji gohččojuvvo ášši čielggadeami várás duopmostullui, sus lea vuoigatvuohta oažžut stáhta ruhtaváriin buhtadusa gearregiidda boahtimis šaddan goluin.

Gillájeaddjái sáhttá máksojuvvot beaiveruhta sihke buhtadus mátkegoluin ja ekonomalaš massimis.

Juohkehaččas lea vuoigatvuohta geavahit ovdadutkamis ja riektegeavvamis suoma- dahje ruoŧagiela. Sápmelaččain lea iežaset ruovttuguovllus vuoigatvuohta geavahit sámegiela. Eiseváldi galgá dárbbašettiin ordnet dulkoma. Earágielalaš gillájeaddji ferte sáhttit geavahit buot rihkkosa čielggadeami diliin ja sivaheaddji ášševuodjin rihkusáššis gearregiin giela, man son máhttá. Rihkkosa čielggadeami dilit leat ovdamearkka dihte rihkusalmmuhusa dahkan ja gillájeaddji gullan ovdadutkamis. Dárbbu mielde eiseváldi ferte ordnet gillájeaddjái dulkoma juoga su máhttin gillii. Dulkoma ordnemis galgá fuolahit maiddái dalle, go gillájeaddji lea seavagielat dahje dulkon lea gillájeaddji áico- dahje hállanvigi dihtii dárbbašlaš. Dulkkas lea jávohisvuođa geatnegasvuohta. Dulkka buhtadusa máksá stáhta.

Gillájeaddji sáhttá bivdit jorgalusa dihto guovddášáššegirjjiin. Jorgalusa sáhttá addojuvvot njálmmálaččat, go riektedorvu ii gáibit áššegirjji jorgaleami girjjálaččat. Muhtun dáhpáhusain gillájeaddjái sáhttá jorgaluvvot áššegirjji oassi dahje áššegirjjis dahkkon čoahkkáigeassu.

Ovdadutkamis gillájeaddji sáhttá oažžut jorgalusa rihkusalmmuhusa girjjálaš nannehusas, mearrádusas heaittihit ovdadutkama ja dárbbu mielde eará ášši dáfus mávssolaš áššegirjjis. Sivaheaddjis gillájeaddji sáhttá oažžut jorgalusa mearrádusas orrut čuoččáldahtekeahttá ášši.

Duopmostuolus gillájeaddji sáhttá oažžut jorgalusa duomus, čoahkkima áiggi ja báikki guoskevaš almmuhusas ja dárbbašettiin eará ášši dáfus mávssolaš áššegirjjis.

Rihkusáššit sáhttet soabahallot, juos sihke gillájeaddji ja eahpiduvvon olmmoš miehtaba dasa. Dasa lassin gáibiduvvo, ahte eahpiduvvon olmmoš nanne dáhpáhusaid ovdáneami váldoáššiid ja ahte soabahallan lea gillájeaddji ovddu mielde. Soabahallan lea nuvttá ja álo eaktodáhtolaš, ja dat sáhttá háliidettiin loahpahuvvot man beare muttus. Skuvlejuvvon, eaktodáhtolaš soabahallit veahkehit rihkusášši oassebeliid ráđđádallat dáhpáhuvvan áššis ja soahpat rihkkosis šaddan vahágiid buhttemis ja vahágiid buhttemis gillájeaddjái. Bálvalusa oažžu soabahallandoaimmahagain miehtá riikka.

Rihkkosa gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut iežas bivdagis dieđu ášši gieđahallamis, duopmostuollogieđahallama áiggis ja báikkis ja rihkusáššis addojuvvon duomus. Dasa lassin rihkkosa gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut dieđu ovdadutkaneiseválddis mearrádusas heaittihit ovdadutkama ja sivaheaddji mearrádusas leat čuoččáldahtekeahttá ášši.

Muhtun duođalaš rihkkosiin gillájeaddjis lea vuoigatvuohta bivdagis oažžut almmuhusa fáŋgga ja dutkanfáŋgga luovus luoitimis, gárgideamis ja dihto eavttuid mielde eará fáŋgalis vuolgimis. Juos gillájeaddji háliida oažžut almmuhusa, son galgá muitalit das ovdadutkaneiseváldái dahje sivaheaddjái. Ovdadutkaneiseváldi addá dárkilut dieđuid áššis.

Dieđu oažžun gáibida, ahte almmuhusas ii árvvoštallo šaddat vára fáŋgga dahje dutkanfáŋgga heggii dahje dearvvašvuhtii.

Ovdadutkaneiseváldi addá gillájeaddjái dárkilut dieđuid áššeeaiggáda rivttiin ja geatnegasvuođain, mat laktásit jearadeapmái. Gillájeaddji ferte earret eará muitalit rihkkosis ja vejolaš vahágiin duohtavuođalaččat.

Gillájeaddji sáhttá guoddalit ovdadutkaneiseválddi meannudeamis, juos gillájeaddji oaidná eiseválddi doaibman boastut dahje hilggodan doaimmas. Guoddaleapmi dahkko girjjálaččat juogo dan eiseválddi ovttadahkii, mas meannudanmeattáhus gehččojuvvo dáhpáhuvvan dahje bajit eiseváldái.

Sivaheaddji mearrádusas guođđit ášši čuoččáldahtekeahttá gillájeaddji sáhttá guoddalit stáhtasivaheaddjái, geas lea vuoigatvuohta váldit ášši ođđa áššáskuhttinguorahallamii. Gillájeaddji sáhttá guoddalit stáhtasivaheaddjái maiddái eará sivaheaddji mearrádusas dahje meannudeamis, man gillájeaddji atná feaillalažžan.

Gillájeaddji sáhttá guoddalit eiseválddi meannudeamis maiddái riikkabeivviid riekteáššealbmái dahje stáhtaráđi riektekánslerii.

Gillájeaddji sáhttá oažžut doarjaga ja rávvema gillájeaddjái doarjjabálvalusain, vaikko rihkus livččii dahkkon nuppi riikkas.

Juos gillájeaddji lea gártan rihkkosa čuozáhahkan nuppi EU-riikkas, ovdadutkaneiseváldi sáhttá dihto diliin sirdit dasa dahkkon rihkusalmmuhusa dahje álggahan ovdadutkama nuppi EU-riikka eiseváldái. Rihkusalmmuhusa sirdin gáibida earret eará, ahte gillájeaddji ii leat sáhttán dahkat rihkusalmmuhusa dahkanbáikki riikkas dahje ahte go lea gažaldagas duođalaš rihkus gillájeaddji ii leat háliidan meannudit nu. Duođalaš rihkkosiin sirdin guorahallo maiddái EU olggobealde.

Julkaistu 22.10.2024