Kuriteoohvrite õigused (viroksi)

Sellel lehel on esitatud asjaolud, mille kohta ohvril on õigus saada teavet ametiasutustelt. Olenevalt kuriteost ning ohvri vajadustest ja isiklikest asjaoludest võib see teave olla erinev. Kontaktandmed ja lisateabe lingid on esitatud lehe allosas.

Kuriteo ohver peab teatama kuriteost politseile. Teade tuleb esitada võimalikult kiiresti, et kuritegu oleks lihtsam uurida. Kuriteoteate saab esitada näiteks politseijaoskonnas või elektrooniliselt politsei veebilehel. Seksuaalvägivalla ohver saab teha avalduse ka seksuaalvägivalla ohvrite tugikeskusesse Seri. Esitatud kuriteoteate kohta on ohvril õigus saada kirjalik kinnitus.

Kuriteoohver võib vajada arstiabi või muid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, nt erakorraline sotsiaalteenus, haiglaravi, ning füüsilist ja psüühilist rehabilitatsiooni. Ohver võib neid teenuseid kasutada samadel tingimustel kui teised kliendid. Seri tugikeskused aitavad kõiki üle 16-aastaseid seksuaalvägivalla ohvreid, olenemata soost.

Paljud organisatsioonid pakuvad kuriteoohvritele tugiteenuseid, nõustamist ja juhendamist. Kuriteoohvrite valvekeskus (Rikosuhripäivystys) annab kõikvõimalikku kuritegude ja kriminaalmenetlusega seonduvat abi ning pakub ohvri õiguste kasutamise seisukohalt olulist nõustamist. Lähisuhtevägivalla ohvrid võivad saada kaitset ja tuge turvakodudest, abiks pakutakse ka telefoni- ja sotsiaalteenuseid. Mõnes piirkonnas pakutakse eritoetust seksuaalkuriteo ohvritele ja sisserändaja taustaga naistele. Inimkaubanduse ohvritele on eraldi abi- ja tugisüsteem, millega on võimalik liituda teatud tingimustel. Kui ohver annab loa, võib politsei või mõni muu eeluurimisametkond edastada tema kontaktandmed tugiteenuse pakkujale, kes temaga ühendust võtab.

Ohver võib kasutada tugiisikut kriminaalmenetluse eri etappidel. Ohver võib paluda määrata oma tugiisikuks tema poolt soovitud inimese. Näiteks kuriteoohvrite valvekeskusest võib saada vastava väljaõppe saanud tasuta tugiisiku. Tugiisik võib olla ülekuulamiste juures ja osaleda kohtuistungil, kuid teatud olukordades võidakse tema kohalolekule seada piirangud.

Ohvril on õigus kasutada juriidilist abi kuriteoteate koostamisel, ülekuulamisel ja kohtuistungil. Õigusabi andjaks võib olla advokaat, riigi poolt määratud juriidiline nõustaja või loa saanud õigusnõustaja kohtus.

Väikese ja keskmise sissetulekuga isikutel on võimalik saada riigi õigusabi. Sel juhul maksab õigusabi eest kas osaliselt või täielikult riik. Õigusabi võib taotleda kas õigusabibüroost või elektroonilise asjaajamisteenuse kaudu. Ohver võib ka paluda, et õigusabi taotleks tema eest advokaadi- või õigusbüroo.

Lähisuhtevägivalla, seksuaalkuriteo, isikuvastase või tervise või vabaduse vastu suunatud raske kuriteo ohvrile võib kohus määrata õigusnõustaja ja tugiisiku. Sel juhul maksab, olenemata ohvri sissetulekutest, õigusabiteenuse eest riik.

Vahel võib juhtuda, et ohvrit hirmutatakse või ähvardatakse talle kätte maksta. Ohvrile võib lisakannatusi põhjustada ka kriminaalmenetlus. Ohver peab neist asjaoludest teavitama ametiasutusi. Ametiasutused hindavad ohvri kaitsevajadusi eeluurimise ja kohtumenetluse käigus ning vajalikke kaitsemeetmeid. Hindamine toimub koostöös ohvriga ja selle puhul arvestatakse ohvri isikuomaduste, olude ja kuriteo iseloomuga.

Teatud juhtudel võidakse ohvrit kohtuprotsessi käigus üle kuulata kaitsesirmi tagant, videoühenduse abil või süüdistatava vm isikute juuresolekuta. Teatud juhtudel (nt kui ohver on alla 18-aastane) võidakse ohvri ülekuulamine salvestada videole ja salvestist kasutada tõendina kohtumenetluses.

Ohvri privaatsuse kaitseks võib kohus teatud tingimustel arutada kohtuasja kinnisel istungil ning nõuda menetlusdokumentide ja kohtuotsuse teatud osade salastamist. Ohver võib seda kohtult taotleda. Kohus võib teatud juhtudel anda ka korralduse ohvri isiku saladuses hoidmiseks. Sellisteks juhtudeks on näiteks seksuaalkuriteod.

Kohus kaalub kohtumenetluse korraldamist ja kaitsemeetmete rakendamist iga konkreetse juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse, et süüdistatava kaitseõigusi ei piirataks. Kohtulahend võib seega erineda varasemast hinnangust.

Raskete ohuolukordade korral võib ohver taotleda oma kontaktandmete salastamist, andmete väljastamise keeldu, lähenemiskeeldu või isegi nime või isikukoodi muutmist. Lisateavet saab ametiasutustelt või tugiteenuste pakkujatelt. Lähenemiskeelu taotlemine on tasuta. Raske kuriteo ohvriks langenud lähenemiskeelu taotlejale võidakse määrata tasuta õigusnõustaja. Kui lähenemiskeeluga kaitstud isik asub elama teise Euroopa Liidu riiki ja tunneb, et ta vajab ka seal kaitset, võib ta taotleda lähenemiskeelu määranud kohtult Euroopa lähenemiskeelu kohaldamist.

Ohvril on õigus kohtuasja menetlusega seoses nõuda kuriteo toimepanijalt tekitatud kahju hüvitamist. Kahjude ja selle kohta, kas ohver nõuab teo toimepanijalt hüvitist, tuleb teada anda eeluurimise käigus või sellest hiljemalt kohtule teatada. Ohver võib nõuda hüvitist näiteks rikutud või kadunud vara eest, ravimite ja arstiabiga seotud kulude eest, vägivallaga tekitatud valu ja vigastuste eest ning muu ajutise või püsiva kahju ja sissetuleku kaotuse eest ning teatud juhtudel ka vaimsete kannatuste eest.

Ohvri palvel võib hüvitisnõude esitada tema nimel prokurör. Sel juhul peab asi olema lihtne ja selge ning prokurörile tuleb esitada arve, kviitung või muu kirjalik selgitus nõude kohta. Tavaliselt puudutab see varalist kahju. Prokurör hindab kannatanu nimel hüvitisnõude esitamise võimalust igal üksikjuhul eraldi. Kui kohus on kohustanud kuriteo toimepanijat hüvitisi maksma, võib maksete tasumise osas temaga kokku leppida või anda hüvitiste sissenõudmine kohtutäiturile täitmiseks.

Kuriteoohvril võib olla õigus saada tekitatud kahju eest hüvitist riigi vahenditest. Hüvitist taotletakse Riigikassast (Valtiokonttori) ning makstakse peaasjalikult isikule tekitatud kahju ja kannatuste eest. Hüvitise saamiseks peab ohver kuriteost teatama politseile. Kui asja menetletakse kohtus, peab ohver esitama kuriteo toimepanija vastu hüvitisnõude ka kohtu kaudu. Erandkorras võib hüvitist saada ka kindlustusfirmast või sotsiaalkindlustusametist (KELA).

Kui kuriteoohver kutsutakse asjaolude selgitamiseks kohtusse, on tal õigus kohtusse ilmumisega seotud kulude hüvitamisele riigi vahenditest.

Ohvrile võidakse maksta päevaraha ning hüvitist sõidukulude ja saamata jäänud tulude eest.

Kõigil isikutel on eeluurimisel ja kohtumenetluses õigus kasutada soome või rootsi keelt. Saamidel on oma kodupiirkonnas õigus kasutada saami keelt. Ametkond peab vajadusel korraldama tõlke. Muukeelsel ohvril on õigus kasutada kõigis kuriteo uurimisega seotud toimingutes ja prokuröri menetletavas kriminaalasjas keelt, mida ta oskab. Kuriteo uurimisega seotud toimingud on näiteks kuriteoteate esitamine ja kannatanu ülekuulamine eeluurimisel. Vajaduse korral peab ametkond korraldama ohvrile suulise tõlke keelde, mida ta oskab. Tõlge tuleb eeluurimise ja kohtuprotsessi käigus tagada ka juhul, kui ohver suhtleb viipekeeles või kui tõlkimine on muul põhjusel vajalik ohvri mõistmiseks või temaga suhtlemiseks. Tõlgil on vaikimiskohustus. Tõlgi töötasu maksab riik.

Ohver võib paluda mõne olulisema dokumendi tõlkimist. Tõlge võib olla üksnes suuline, kui õiguskaitse ei nõua dokumendi kirjalikku tõlget. Mõningatel juhtudel võidakse ohvrile tõlkida dokumendi osa või dokumendi kokkuvõte.

Eeluurimisel võib ohver saada kuriteoteate kirjaliku kinnituse tõlke, eeluurimise lõpetamise otsuse tõlke ja vajaduse korral ka mõne muu kohtuasja seisukohalt olulise dokumendi tõlke. Prokurörilt võib ohver saada süüdistuse esitamata jätmise otsuse tõlke.

Kohtus võib ohver saada istungi aega ja kohta puudutava teate, kohtuotsuse ja vajaduse korral mõne muu kohtuasja seisukohalt olulise dokumendi tõlke.

Kriminaalasjades võidakse kasutada lepitusmenetlust, kui nii ohver kui ka kahtlusalune sellega nõustuvad. Lisaks eeldatakse, et kahtlusalune kinnitab sündmuste käigu põhilised asjaolud ja et lepitusmenetlus vastab ohvri huvidele. Lepitusmenetlus on tasuta ja alati vabatahtlik ning selle võib soovi korral mistahes etapil ka kokkuleppele jõudmata lõpetada. Koolitatud ja vabatahtlikud lepitajad aitavad kriminaalasja osapooltel juhtunut arutada ja ohvrile tekitatud kahju hüvitamise osas kokku leppida. Seda teenust pakuvad kõikide riikide lepitusbürood.

Ohvril on soovi korral õigus saada teavet kohtuasja menetlemise, kohtumenetluse aja ja koha ning kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse kohta. Lisaks on kuriteo ohvril õigus saada teavet eeluurimisasutuse otsuse kohta eeluurimine lõpetada ja prokuröri otsuse kohta süüdistust mitte esitada.

Teatud raskete kuritegude korral on ohvril vastava taotluse esitamisel õigus saada teavet vangi või eeluurimisvangi vabastamise, vanglast põgenemise ja teatud tingimustel ka vanglast lahkumise kohta. Kui ohver soovib teadet saada, peab ta oma soovi edastama eeluurimisasutusele või prokurörile. Eeluurimisasutus annab asja kohta täpsemat teavet.

Teade saadetakse tingimusel, et sellega ei ohustata vangi või eeluurimisvangi elu või tervist.

Eeluurimisasutus teavitab ohvrit täpsemalt ohvri ülekuulamisega seotud õigustest ja kohustustest. Ohver peab kuriteost ning võimalikest kahjudest rääkima tõepäraselt.

Kui ohver leiab, et eeluurimisasutuse tegevus on ekslik või puudulik, saab ta ametiasutuse tegevuse kohta kaebuse esitada. Kaebus esitatakse kirjalikult kas menetlusvea põhjustanud ametiasutusele või kõrgema taseme ametiasutusele.

Süüdistuse esitamata jätmise korral on ohvril õigus esitada kaebus riigiprokuratuuri, kellel on õigus asi uuesti menetlusse võtta. Samuti võib ohver esitada kaebuse riigiprokuratuuri prokuröri muu otsuse või tegevuse kohta, kui ta leiab, et see on olnud ekslik.

Ohver võib ametiasutuse tegevuse kohta esitada kaebuse ka parlamendi ombudsmanile või riiginõukogu õiguskantslerile.

Kui kuritegu pandi toime teises riigis, võib ohver saada tuge ja nõu ohvrite tugiteenuste pakkujatelt.

Kui ohvri suhtes on toime pandud kuritegu teises Euroopa Liidu riigis, võidakse eeluurimine või eeluurimisasutusele esitatud kuriteoteade teatud juhtudel edastada teise Euroopa Liidu riigi ametiasutusele. Kuriteoteade edastatakse muuhulgas raske kuriteo korral või eeldusel, et ohver ei saa kuriteoteadet esitada riigis, kus kuritegu toime pandi. Raskete kuritegude korral kaalutakse kuriteoteate edastamist ka Euroopa Liidust väljapoole.

Julkaistu 22.10.2024