Riekteveahkki ja riektegeavvama golut

Riektegeavvama oassebeliin lea duopmostuolus dábálaččat láhkaoahppan lágastanveahkki, vaikko láhka ii dan gáibitge. Veahkkin doaibmá ášševuoddji, almmolaš riekteveahkki dahje lobi ožžon riektegeavvanveahkki.

Juos soames eahpiduvvo roava rihkkosis, de son oažžu stáhta ruđaiguin bálkáhuvvon bealušteaddji. Seksuálarihkkosa, bearašveahkaválddi dahje eará veahkeválderihkkosa gillájeaddji sáhttá oažžut stáhta ruđaiguin bálkáhuvvon veahki ja doarjjaolbmo.

Áššeoasálaš goasttida ieš juridihkalaš veahkis, juos sutnje ii leat mieđihuvvon riekteveahkki dahje stáhta ruđaiguin bálkáhuvvon bealušteaddji. Váldooassi goluin čoggo lágastanveahki bálkkás ja buhtadusain, mat máksojuvvojit vihtaniidda.

Juos áššeoasálaš vuoitá áššis, vuostebealli dábálaččat buhtte sutnje lágastangoluid. Muhto juos son vuoittahallá, de son šaddá dábálaččat buhttet vuoitán oassebeallái su lágastangoluid. Hálddahusrievttis eaktun goluid buhttemii lea goittotge dat, ahte livččii govttoheapme, juos ášši vuoitán oassebealli šattašii máksit goluid ieš.

Ášši gieđahallamis duopmostuoluin berrojuvvojit dasa lassin lágastanmávssut, maid dábálaččat máksá ášši vuolggaheaddji. Hálddahusrievttis muhtin mearrádusat leat nuvttá ja earáge mearrádusain mávssu berret dušše juos váidalus hilgojuvvo. Riekteveahki oažžu ii dárbbaš máksit riektegeavvanmávssuid.



 
Siiddu álgui |