Jus gárttat rihkkosa gillájeaddjin

Dáin siidduin muitaluvvo, mot galgá meannuduvvot, jus lea gártan rihkkosa gillájeaddjin, ja gos gávdná veahki ja doarjaga. Dasa lassin gieđahallojit rihkusášši gieđahallama muttut ja addojuvvo diehtu vejolaš suodjalandoaibmabijuin ja buhtadusain. Dárkilit dieđuid ja rávvagiid oažžu eiseválddiin.

Rihkusášši gieđahallama muttut

Rihkusalmmuhus

Jus leat gártan rihkkosa gillájeaddjin, almmut áššis bolesii. Almmuhusa galgá dahkat nu jođánit go vejolaš, vai bolesis lea álkit čilget rihkkosa. Maiddái vahátbuhtadusa oažžun sáhttá gáibidit, ahte rihkusalmmuhus lea dahkkojuvvon. Almmuhusa sáhttá dahkat rihkusbáikkis bolesii, bolesstašuvnnas fitnamiin sihke smávit rihkkosiin maiddái interneahtas ja telefovnnain.

Almmuhusa sáhttá dahkat man beare bolesstašuvdnii ja dan sáhttá dahkat maiddái soames eará gillájeaddji beales. Jus rihkkosis lea duođašteaddji, su oktavuođadieđuid lea buorre merket muitui.

Boles girje rihkusalmmuhussii dáhpáhusaid ovdáneami sihke áššáiosolaččaid ja duođašteaddjiid persovdnadieđuid. Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut virggálaš duođaštusa almmuhusas, man lea dahkan.

Jus rihkkosis leat šaddan váttut, lea gánnáha mannat doaktára lusa nu jođánit go vejolaš. Doaktárduođaštusa sáhttá dárbbašit gearregiin dahje ozadettiin buhtadusa dáhkádusfitnodagas dahje Stáhtakantuvrras. Jus jearaldat lea seksuála veahkaválddis, de galgá garvit basadeami ja biktasiid lonuheami ovdal doaktára lusa mannama.

Jus jearaldat lea viessogaikumis, luottat eai galgga čorgejuvvot ovdalgo boles boahtá.

Áššeeaiggátrihkkosat leat dakkár rihkkosat, maid boles dutká dušše dalle, jus gillájeaddji gáibida dahkkái ráŋggáštusa. Dákkárat leat earret eará livkaleapmi ja bahádahku. Jus áššeeaiggátrihkkosa gillájeaddji nuppástuhttá oaivilis iige hálitge dahkkái ráŋggáštusa, boles heaitá dutkama, man lea juo álggahan.

Rihkkosa čielggadettiin boles jearrá, gáibidago gillájeaddji rihkkosa dahkkái ráŋggáštusa. Jus gillájeaddji dán muttus almmuha, ahte ii gáibit ráŋggáštusa dahje maŋŋelis geassá eret gáibádusas, son sáhttá manahit rievtti ášši čuoččáldahttimii maŋŋelis. Dát lea dehálaš diehtit dan várás, ahte sivaheaddji mearrida guođđit čuoččáldahttimis ášši.

Eanáš rihkkosiin leat virggálaš áššáskuhttima vuollásaš rihkkosat, maid boles dutká álo go oažžu dain dieđu. Ovdamearkka dihte illasteamit ja veagalváldimat leat virggálaš áššáskuhttima vuollásaš rihkkosat maiddái dalle, go dat leat dáhpáhuvvan ruovttus ja dahkki lea bearašlahttu. Láivvesge lagašgaskavuođas dáhpáhuvvan illasteapmi lea virggálaš áššáskuhttima vuollásaš rihkus. Almmuhus bolesii addá virgeoapmahaččaide vejolašvuođa seahkanit illasteapmái.

Ovdadutkan

Boles galgá doaimmahit ovdadutkama, jus lea ágga eahpidit, ahte lea dáhpáhuvvan rihkus. Ovdadutkamis boles čielggada, mii lea dáhpáhuvvan, geat leat ášši oassebealit ja mat leat rihkkosa mielddisbuktin vahágat. Jus boles ii doaimmat ovdadutkama, rihkkosa gillájeaddjái galgá almmuhit das.

Boles gohčču rihkkosa gillájeaddji áššeoamasteaddjin dárbbu mielde jearadeapmái. Jus jearadeami áigi ii heive, ođđa áiggis sáhttá ráđđádallat bolesiin, guhte dutká ášši. Oktageardán ja čielga áššiin boles sáhttá jearadit maiddái telefovnna bokte.

Muitalettiin jearadeamis rihkkosis gillájeaddji galgá hállat eandalii duohtavuođa mielde. Jus jearadeami maŋŋá boahtá millii juoga áššái gullevaš, de gánnáha váldit oktavuođa bolesii.

Go ovdadutkanbeavdegirji lea gárvvis, de boles sádde dan sivaheaddjái. Gillájeaddjis áššeoamasteaddjin, seammá go rihkkosis eahpiduvvon olbmos, lea vuoigatvuohta oažžut beavdegirjjis nuvttá kopiija. Jus gillájeaddji ii hálit oktavuođadieđuidis eahpiduvvon olbmo dihtui, son sáhttá gieldit merkemis daid beavdegirjái.

Láivves dáhpáhusain, ovdamearkan livkaleamis ja láivves illasteames, boles sáhttá áššeoamasteaddji lobiin addit eahpiduvvon olbmui sáhku. Dalle ovdadutkanbeavdegirji ii vealttakeahttá gárvvistuvvo. Jus gillájeaddji addá miehtamis sáhkkomeannudeapmái, ášši ii gieđahallo gearregiin iige sivaheaddji sáhte gáibidit gillájeaddji beales vahátbuhtadusa.

Vahátbuhtadusgáibádusat

Rihkkosa dahkki lea geatnegahtton buhttet vahága man lea dagahan. Vahágiin ja das, gáibidago gillájeaddji dahkkis buhtadusa, galgá almmuhit ovdadutkamis dahje maŋimustá duopmostullui. Buhtadusa sáhttá gáibidit billašuvvan dahje láhppon opmodagas, dálkkas- ja doavttergoluin, sihke illasteamis šaddan bákčasis ja muhtun dáhpáhusain maiddái vuoiŋŋalaš gillámis.

Vahága mearri sáhttá čujuhuvvot go čájeha kuittiid daid goluin, maid rihkus lea mielddisbuktán. Maiddái dáhkádusa iežas vástidanoasis ja ášši čielggadeapmái gullevaš vejolaš mátkegoluin galgá seailluhit duhtošiid, daningo dain sáhttá gáibidit buhtadusa rihkkosa dahkkis.

Sivaheaddji sáhttá evttohit rihkkosa gillájeaddji buhtadusgáibádusa gearregiin, jus dat lea čielggas ja dasa leat ákkat. Jus gillájeaddji háliida sivaheaddji buktit ovdan buhtadusgáibádusa, áššis lea buorre almmuhit bolesii juo ovdadutkamis. Jus sivaheaddji ii buvtte ovdan buhtadusgáibádusa, son galgá almmuhit das gillájeaddjái girjjálaččat. Dalle gillájeaddji sáhttá ieš ovdanbuktit gáibádusa. Barggu sáhttá gillájeaddji beales dikšut maiddái vuoigatvuođalaš veahkki.

Áššáskuhttinvihkkehallan

Go sivaheaddji lea ožžon bolesis ovdadutkanbeavdegirjji, de son mearrida ášši čuoččáldahttimis dahjege das, dolvojuvvogo ášši duopmostuolu gieđahallamii.

Jus rihkkosis eai leat duođaštusat, rihkus lea uhcci dahje áššis lea dahkkon soabadallan, sivaheaddji sáhttá guođđit ášši čuoččáldahtekeahttá. Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta oažžut dieđu sivaheaddji ášši čuoččáldahtekeahttá guođđima mearrádusas. Jus gillájeaddji lea juo ovdadutkamis álmmuhan gáibidit ráŋggáštusa, son sáhttá ieš čuoččáldahttit ášši, jus sivaheaddji ii čuoccáldahte ášši.

Soabahallan

Rihkusáššit sáhttet soabahallot, jus sihke gillájeaddji ja eahpiduvvon olmmoš miehtaba dasa. Dasa lassin gáibiduvvo, ahte eahpiduvvon olmmoš nanne dáhpáhusaid ovdáneami váldoáššiid ja ahte soabahallan lea gillájeaddji ovddu mielde. Soabahallan lea nuvttá ja álo eaktodáhtolaš, ja dat sáhttá háliidettiin loahpahuvvot man beare muttus. Skuvlejuvvon, eaktodáhtolaš soabahallit veahkehit rihkusášši oassebeliid ráđđádallat dáhpáhuvvan áššis ja soahpat rihkkosis šaddan vahágiid buhttemis gillájeaddjái. Soabadallit veahkehit oassebeliid maiddái soahpamuša gárvvisteamis. Soabahallama boađus sáhttá leat ovdamearkka dihte ándagassii átnun, láhttensoahpamuš, ruđalaš buhtadus dahje bargobuhtadus. Jus oassebealit besset soahpamuššii, soahpamuš gárvvistuvvo girjjálaččat, ja soabahallandoaimmahat čuovvu soahpamuša ollašuvvama. Soabahallandoaimmahat almmuha soabahallama bohtosis bolesii ja sivaheaddjái. Rihkusášši sáhttá gieđahallot duopmostuolus, vaikko dáhpáhus livččiige soabahallon.

Soabahallamis oažžu lassidieđuid ovdamearkka dihte bolesis, báikkálaš soabahallandoaimmahagain ja Dearvvašvuođa ja buresbirgejumi lágádusas .

Gearregat

Gearregiin áššeoasálaččat leat áššeoamasteaddji gillájeaddji lassin sivaheaddji ja áššáskuhtton olmmoš. Gearretriekti gohčču dábálaččat buot áššeoasálaččaid ja duođašteaddjiid gearregiidda. Gohččumis boahtá ovdan, galgágo gieđahallamis leat mielde persovnnalaččat. Gearregat sáhttet gártat sirdojuvvot, jus soames báikki ala gohččojuvvon olbmuin ii leat persovnnalaččat mielde.

Áigetávvaliin ja eará gearregiidda gullevaš geavatlaš áššiin sáhttá ovdal gearregiid ráđđádallot gearretrievtti bargoveagain dahje sivaheaddjiin dahje su čálliin. Gearretčoakkámat leat álbmogii rabas dilálašvuođat, muhto duopmostuollu sáhttá ovdamearkka dihte seksuálarihkkosiin gieđahallat ášši muhtun oassái dahje oalát almmá álbmoga dahjege giddejuvvon uvssaid duohken. Dát sáhttá bivdojuvvot gearretduopmáris.

Jus riekti geatnegahttá gillájeaddji boahtit persovnnalaččat čoakkámii, sutnje máksojuvvo beaiveruhta ja buhtadus mátkegoluin ja massojuvvon dietnasiin. Jus čoakkámis báhcá eret almmá lágalaš eastaga, duopmostuollu sáhttá mearridit sáhku. Lágalaš eastta lea ovdamearkka dihte buohcuvuohta, mii eastá boahtimis báikki ala, ja man maŋŋelis galgá duođaštuvvot doaktárduođaštusain. Eastagis galgá almmuhit duopmostullui nu árrat go vejolaš.

Oassi rihkusáššiin sáhttá gieđahallot gearretrievttis dušše girjjálaččat. Dalle duopmár mearrida ášši girjjálaš materiála vuođul. Njálmmálaš riektegeavvan ii ordnejuvvo eaige ášši oassebealit gohččojuvvo duopmostullui.

Girjjálaš meannudeamis sáhttet gieđahallat eanemus láivves ja dábálaš rihkkosat. Eaktun lea, ahte vástideaddji lea dovddastan dagu ja miehtá girjjálaš meannudeapmái. Dasa lassin rihkkosa gillájeaddjis galgá ožžojuvvot juogo miehtan girjjálaš meannudeapmái dahje gillájeaddji ferte almmuhit ovdadutkamis, ahte sus eai leat gáibádusat áššis. Gillájeaddji oažžu maiddái girjjálaš meannudeamis buktit ovdan iežas buhtadusgáibádusaidis. Dát dáhpáhuvvá girjjálaččat.

Lassidiehtu riektegeavvamis oažžu ovdamearkka dihte duopmostuollolágádusa fierbmesiidduin .

‍‍Duopmu ja das váidin

Gearretriekti almmuha duomu seammás čoakkáma maŋŋá dahje dat almmuha, goas duopmu addojuvvo. Girjjálaš meannudeamis gearretriekti sádde duomu ášši oassebeliide.

Gearretrievtti duomus sáhttá váidalit hoavvariektái. Váldonjuolggadusa mielde dárbbašuvvo joatkkagieđahallanlohpi, vai hoavvariekti válddášii ášši ollislaš gieđahallamii.

Jus lea duhtameahttun dupmui, das galgá almmuhit gearretriektái vahku siste duomu addimis. Váiddareivve galgá guđđojuvvot gearretriektái 30 beaivvi siste duomu addimis. Rávvagiid váidaga dahkamis leat mielddusin gearretrievtti duomus.

Veahkki ja doarjja

Doarjjabálvalusat‍

Rihkkosa gillájeaddji sáhttá dárbbašit doaktára veahki dahje eará sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa bálvalusaide, dego sosiálafávtta, buohcceviessodivššu sihke fysalaš ja psyhkalaš veajuiduhttima. Gillájeaddji sáhttá geavahit dáid seammá bálvalusaid seammá eavttuiguin dego eará áššehasat.

Máŋggat organisašuvnnat fállet rihkkosa gillájeaddjái doarjaga, rávvema ja oahpisteami. Rihkusgillájeaddjifákten addá buotlágan rihkkosiidda ja rihkusproseassaide gullevaš veahki ja gillájeaddji vuoigatvuođaiguin ávkkástallama dáfus mávssolaš rávvema. Lagašgaskavuođa veahkaválddi gillájeaddjit sáhttet oažžut dorvvu ja doarjaga dorvoruovttuin. Muhtun báikegottiin lea fállamis sierradoarjja seksuálarihkkosa gillájeddjiide ja nissoniidda, geain lea sisafárrejeaddjiduogáš. Olmmošgávppi gillájeddjiide lea sierra veahkehanvuogádat, masa sii sáhttet beassat dihto eavttuid mielde.

Jus gillájeaddji addá lobi, boles dahje eará ovdadutkanvirgeoapmahaš sáhttá gaskkustit su oktavuođadieđuid doarjjabálvalussii, mas sutnje váldet oktavuođa.

Doarjjaolmmoš

Gillájeaddji sáhttá geavahit doarjjaolbmo rihkusášši gieđahallama sierra muttuin. Gillájeaddji sáhttá bivdit doarjjaolmmožin olbmo, gean háliida. Ovdamearkan Rihkusgillájeaddjifáktemis sáhttá oažžut nuvttá, doibmii skuvlejuvvon olbmo. Doarjjaolmmoš oažžu leat mielde jearadeamis ja gearregiin, muhto mieldeorrun sáhttá muhtun diliin ráddjejuvvot.

Vuoigatvuođalaš veahkki

Gillájeaddjis lea vuoigatvuohta geavahit vuoigatvuođalaš veahki rihkusalmmuhusa dahkamis, jearadeamis ja gearregiin. Veahkkin sáhttá doaibma priváhta ášševuoddji, stáhta riektedoaimmahaga almmolaš riekteveahkki dahje lobi ožžon riekteveahkki.

Smávva- ja gaskastuorra dienasoažžuin lea vejolašvuohta oažžut stáhta riekteveahki. Dalle veahki buhtadusa máksá muhtun oassái dahje oalát stáhta. Riekteveahki sáhttá ohcat riekteveahkkedoaimmahagain dahje geavahettiin elektrovnnalaš áššebálvalusa .

Gillájeaddji sáhttá maiddái bivdit ášševuoddji- dahje láhkaáššiiddoaimmahaga ohcat vuoigatvuođalaš veahki su beales.

Riekteveahkkedoaimmahat čielggada ohcci ekonomalaš dili. Riekteveahkkái gullá earret eará rávven ja veahkeheapmi gearregiin. Riekteveahki sáhttá oažžut ášši buot muttuin.

Duopmostuollu sáhttá dihto eavttuid mielde mearridit lagašgaskavuođa veahkaválddi, seksuálarihkkosa dahje heggii, dearvvašvuhtii dahje friddjavuhtii čuohcán duođalaš rihkkosa gillájeaddjái dietnasiin fuolatkeahttá riekteveahki dahje doarjjaolbmo. Dalle buhtadusa máksá stáhta sorjjakeahttá das, mat leat gillájeaddji dietnasat.

Lassidiehtu gávdno čujuhusas www.oikeuspalveluvirasto.fi/oikeusapu/.

Dulkon ja jorgalusat

Juohkeovttas lea riekti geavahit ovdadutkamis ja gearregiin suoma- dahje ruoŧagiela. Sápmelaččain lea iežaset ruovttuguovllus vuoigatvuohta geavahit sámegiela. Virgeoapmahaš galgá dárbbašettiin ordnet dulkoma.

Earágielat gillájeaddji ferte oažžut geavahit buot rihkkosa čielggadeapmái gullevaš diliin giela, man son máhttá. Dárbbu mielde virgeoapmahaš galgá ordnet dulkoma muhtun su máhttin gillii. Dulkkas lea jávohisvuođa geatnegasvuohta. Dulkka buhtadusa máksá stáhta.

Gillájeaddji sáhttá bivdit jorgalusa dihto guovddášáššegirjjiin. Jorgalus sáhttá addojuvvot njálmmálaččat, go riektedorvu ii gáibit áššegirjji jorgaleami girjjálaččat. Muhtun dáhpáhusain gillájeaddjái sáhttá jorgaluvvot áššegirjji oassi dahje áššegirjjis dahkkon čoahkkáigeassu. Ovdadutkamis gillájeaddji sáhttá oažžut jorgalusa rihkusalmmuhusa girjjálaš nannehusas, mearrádusas heaittihit ovdadutkama ja dárbbu mielde eará ášši dáfus mávssolaš áššegirjjis. Gillájeaddji sáhttá oažžut jorgalusa mearrádusas orrut čuoččáldahtekeahttá ášši. Duopmostuolus gillájeaddji sáhttá oažžut jorgalusa čoakkáma áiggi ja báikki guoskevaš almmuhusas, duomus ja dárbbu mielde eará ášši dáfus mávssolaš áššegirjjis.

Gillájeaddji suodjaleapmi

Suodjalandoaimmat

Muhtumin gillájeaddji sáhttá gártat balddáhallama, mávssahandoaimmaid dahje rihkusproseassas boahtán lassigillámušaid čuozáhahkan. Virgeoapmahaččat árvvoštallet gillájeaddji sierra suodjalandárbbuid ovdadutkamis ja gearregiin ja dáin dárbbašlaš suodjalandoaimmain. Árvvoštallan dahkko ovttasbarggus gillájeaddjiin ja das váldojuvvojit vuhtii gillájeaddji persovnnalaš iešvuođat, dilli ja rihkkosa šládja.

Ovdadutkamis suodjalandoaimmat sáhttet ollašuhttot, jus dat eai mearkkašahtti vuogi mielde daga gieđahallama njoazibun dahje das ii šatta eará hehttehus. Oktan vuohkin lea jearadeapmi dasa plánejuvvon sajiin. Bivdaga vuođul lea vejolaš, ahte jearadeami dahká seammá olmmoš dahje olbmot dahje gillájeddjiin seammá sohkabeali jearahalli.

Gearregiin gillájeaddji sáhttá muhtun dáhpáhusain gullojuvvot oaidninsuoji duohken dahje videooktavuođa vehkiin dahje almmá áššáskuhtton olbmo mielde čuovvuma. Gillájeaddji jearadeapmi sáhttá muhtun dáhpáhusain vurkejuvvot videoi ja vurkejuvvon materiála geavahuvvot duođaštussan gearregiin, ovdamearkka dihte dalle jus gillájeaddji lea vuollel 18-jahkásaš.

Gillájeaddji priváhtavuođa suddjema várás duopmostuollu sáhttá dihto eavttuid mielde gieđahallat ášši olbmuid haga sihke mearridit gearretáššegirjjiid ja duomu dárbbašlaš osiid dollojuvvot suollemassan. Gillájeaddji sáhttá bivdit dán duopmostuolus. Duopmostuollu sáhttá muhtun áššiin mearridit maiddái gillájeaddji identitehta dollojuvvot suollemassan. Dákkár áššit leat ovdamearkka dihte seksuálarihkkosat.

Duopmostuollu vihkkehallá gearregiid ordnemiid ja suodjalandoaibmabijuid álo dáhpáhusaid mielde ja váldá vuhtii dan, ahte bealušteapmái gullevaš vuoigatvuođat eai ráddjejuvvo. Duopmostuolu čoavddus sáhttá ná spiehkkasit árabut dahkkon árvvoštallamis.

Lahkonangielddus

Jus olmmoš vásiha gártan leat áitojuvvon dahje heađuštuvvon, uhkideaddjái sáhttá ohccojuvvot lahkonangielddus. Lahkonangildosis mearrida gearretriekti. Lahkonangielddus, mii boahtá dalánaga fápmui, sáhttá ohccojuvvot maiddái bolesis. Buot vejolaš áitinduođaštusaid gánnáha seailluhuvvot.

Jus lahkonangildosa suddjen olmmoš fárre nuppi EU-riikii ja vásiha dárbbašit suoji maiddái doppe, son sáhttá bivdit lahkonangildosa mearridan duopmostuolus eurohpálaš suodjalanmearrádusa.

Lassidiehtu lahkonangildosis oažžu fierpmis: boles ja duopmoatuolut

‍Eará

Duođalaš áittadiliin gillájeaddji sáhttá ohcat maiddái oktavuođadieđuid suollemassan doallama, dorvogildosa dahje juobe nama ja persondovddaldaga rievdadeami. Lassidieđuid oažžu virgeoapmahaččain dahje gillájeaddjiid doarjjabálvalusain.

Muhtun duođalaš rihkkosiin gillájeaddjis lea riekti dihto eavttuid mielde bivdaga vuođul oažžut almmuhusa fáŋgga dahje dutkanfáŋgga luovusin luoitimis, gárgideamis ja muhtumin maiddái fáŋgalis vuolgimis. Jus gillájeaddji háliida oažžut almmuhusa, son ferte muitalit das ovdadutkanvirgeoapmahažžii dahje sivaheaddjái rihkusášši gieđahaladettiin. Ovdadutkanvirgeoapmahaš addá dárkilut dieđuid áššis.

Buhtadusat

Vahátbuhtadusat

Jus duopmostuollu lea geatnegahttán rihkkosa dahkki máksit buhtadusaid, máksinordnemis sáhttá soahpat suinna dahje addit buhtadusa bearrama bággobearranolbmo dikšuma várás. Gearretrievtti kansliijas nuvttá ožžojuvvon kopiija duopmostuolu mearrádusas ja bággobearranohcamuš doaimmahuvvo baggobearramii. Doppe sáhttá ohcat maiddái dárkilut rávvagiid buhtadusa ohcamii.

Buhtadusaid sáhttá oažžut maiddái Stáhtakantuvrras, dáhkádusfitnodagas dahje ÁEL:s. Vejolašvuođat oažžut buhtadusa molsašuddet, nuba dat čielgadallojuvvojit dáhpáhusguovdasaččat.

Buhtadusat mat máksojuvvojit stáhta ruhtaváriin

Rihkkosa gillájeddjái sáhttá máksojuvvot stáhta ruhtaváriin buhtadus rihkkosiin dahkkojuvvon vahágiin. Buhtadus máksojuvvo váldoáššis persovdnavahágiin ja gillámušas. Stáhta ruhtaváriin máksojuvvon buhtadusa ággan lea rihkusvahátláhka ja dan máksimis fuolaha Stáhtakantuvrra.

Buhtadusa oažžuma várás rihkkosa gillájeaddji ferte almmuhit rihkkosis bolesii. Jus ášši gieđahallojuvvo gearregiin, ferte rihkkosa gillájeaddji buktit doppe ovdan buhtadusgáibádusa rihkkosa dahkkái. Buhtadusa ferte ohccojuvvot golmma jagi siste buhtadusáššis addojuvvon láhkafámolaš duomus. Jus ášši ii leat gieđahallon duopmostuolus, buhtadusa ferte ohccojuvvot logi jagi siste rihkkosa dahkamis. Buhtadusa sáhttá ohccojuvvot, vaikko duopmu ii livčče ožžon lága fámu.

Stáhta ruhtaváriiguin máksojuvvon buhtadus lea nuppesadjásaš. Das geahpeduvvo, maid gillájeaddji lea ožžon dahje oažžu muhtun eará lága dahje dáhkádusa vuođul. Das geahpeduvvo maiddái buhtadus, man rihkkosa dahkki lea máksán rihkkosa gillájeddjái. Buhtadusa oažžuma dihtii gillájeaddji ii goittotge dárbbaš iskat bearrat vuos buhtadusa rihkkosa dahkkis.

Stáhta ruhtaváriin máksojuvvon buhtadus ohccojuvvo Stáhtakantuvrras. Ohcamuššii laktojuvvojit duopmostuolu čoavddus dahje boles ovdadutkanbeavdegirji sihke doaktárduođaštusat ja eará luohtehahtti čielggadus vahágiid sturrodagas. Ohcanskoviid ja lassidieđuid oažžu Stáhtakantuvrras.

Oktavuođadieđut

Virgeoapmahašbálvalusat

• Boles : Diehtu rihkkosa gillájeaddjiid, boleslágádusaid oktavuođadieđut, elektrovnnalaš rihkusalmmuhus. hohpolaš dáhpáhusat: riŋge 112.
• Almmolaš heahtenummir : 112
• Rihkkosa gillájeaddjái : Dieđihangihppagat ja diehtu rihkkosa gillájeaddjiide.
• Riekteveahkki : Lassidiehtu riekteveahkis ja oktavuođadieđut.
• Sivaheaddji : Lassidiehtu sivaheaddjilágádusas ja oktavuođadieđut.
• Duopmostuolut : Lassidiehtu duopmostuollolágádusas ja oktavuođadieđut.
• Stáhtakantuvra : Diehtu rihkusvahágiid buhttemis stáhta ruhtaváriin ja buhtadusa ohcamis, ohcanskovvi. Áššehasbálvalus elektrovnnalaččat ja telefovnnain, t. 0295 50 2736.
• Soabahallandoaimmahagat : Diehtu rihkus- ja riidoáššiid soabahallamis. Soabahallandoaimmahagaid oktavuođadieđut.
• Sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusat : Diehtu gielddaid sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusain. Gillájeaddji sáhttá geavahit bálvalusaid seammá eavttuid mielde dego eará áššehasat.
• SERI-doarjjaguovddážat seksuála veahkaválddi gillájeddjiide : Diehtu doarjjaguovddážiid fállan bálvalusain ja liŋkkat doarjjaguovddážiidda.
• Dorvoruovttubálvalusat : Diehtu dorvoruovttu bálvalusain, main illasteami dahje dan uhki vásihan oažžu dorvvu ja veahki illasteami nohkama várás. Oktavuođadieđut dorvoruovttuide mat bálvalit birra jándora, main oasi bajásdollet gielddat ja organisašuvnnat.
• Olmmošgávppi gillájeddjiid veahkehanvuogádat : Diehtu olmmošgávppi gillájeddjiid veahkehanvuogádagas ja dasa beassamis, t. 029 546 3177.

Organisašuvnnaid doarjjabálvalusat

• Rihkusgillájeaddjifákten : Doarjja buot rihkkosiid gillájeddjiide, mielde lohkkon duođašteaddjit ja gillájeddjiid lagamuččat. Rihkusprosessii gullevaš veahkki ja rávven gillájeaddji vuoigatvuođaid geavaheamis. Riikkaviidosaš veahkketelefovdna, láhkaolbmo telefonrávven, chat-doarjjabálvalus. Guvllolaš bálvalanhápmin doarjjaolmmošdoaibma. Veahkketelefovdna t. 116 006 (nuvttá), láhkaolbmo telefonrávven t. 0800 161 177 (nuvttá).
• Nollalinnjá : Nuvttá 24/7 doarjjatelefovdna lagašveahkaválddi ja nissoniidda čuohcci veahkaválddi gillájeaddjiide, t. 080 005 005.
• Vuosttaš- ja dorvoruovttuid lihttu : Dorvoruovttubálvalus bearaš- dahje lagašgaskavuođas illasteami dahje dan uhki vásihan olbmuide, geat dárbbašit doarjaga illasteamis birgemii ja gaskaboddasaš ássansaji. Rabasbálvalusain doarjja bearašillasteami dahkan dili čoavdimii ja kriissas ceavzimii. Telefonrávven, háleštanveahkki illastanbarggu ámmátolbmos, oahpisteaddji veardásašjoavku dahje dorjojuvvon ássan.
• Neahttadorvoruoktu : Vuosttaš- ja dorvoruovttuid lihtu fierbmebálvalus, veahkeha illasteami buot oassebeliid.
• Illastankriisaguovddáš Doarjjanisson : Doarjja ja rávven seksuála illasteami ja/dahje ávkkástallama vuollásažžan gártan olbmuide ja sin lagamuččaide. Maiddái neahttaveahkehanbálvalus. Kriisatelefovdna: t. 0800 97899, láhkaolmmošfákten: t. 0800 97895.
• Monika-Naiset liitto ry : Vuollegis šielmmá bálvalusat, vuoigatvuođalaš rávven ja dorvoássanbálvalusat illasteami vásihan sisafárrejeaddjinissoniidda ja -mánáide. Veahkki máŋgga eará gillii, maiddái doarjjaolmmošbálvalus. Veahkketelefovdna 0800 05058, dorvoruoktu Mona telefovdna 045 639 6274 (24 d).
• Nissoniid linnjá : Neavvun ja doarjja illasteamis fuolastuvvan nissoniidda ja nieiddaide. Diehtu interneahtas ja telefovnnain, t. 0800 02400.
• FUOMÁŠ – Heaggarihkkosa gillájeddjiid lagamuččat rs : Veardásašdoarjja heaggarihkkosa gillájeddjiid lagamuččaide t. 050 401 2230.
• MIELLA Suoma Mielladearvvašvuohta rs : Veahkki eallima roasuide. Kriisatelefovdna, t. 09 2525 0111.
• Roassoguovddáš neahtas : Veahkki árgaeallima roassodiliin.
• Dorvvolaš boarisvuođa beales : Veahkki, veardásašdoarjja láhkaolmmošrávven agáiduvvan olbmuid funet meannudeami ja illasteami vuostá. SUVANTO-linnjá, veahkketelefovdna t. 0800 06776.