Kui satud kuriteo ohvriks

Sellel lehel räägitakse, kuidas tuleb toimida, kui on sattunud kuriteo ohvriks, ja kuskohast leida abi ja tuge. Lisaks räägitakse kriminaalasja menetluse faasidest ja antakse teavet võimalike kaitsemeetmete ja hüvitiste kohta. Täpsemat teavet ja juhiseid saab ametivõimudelt.

Kriminaalasja menetlemise etapid

Kuriteoteade

Kui oled sattunud kuriteo ohvriks, teata asjast politseile. Teade tuleb esitada võimalikult kiiresti, et politseil oleks lihtsam kuritegu välja selgitada. Kuriteoteate esitamine võib olla ka kahjuhüvitise saamise eelduseks. Kuriteoteate võib esitada kuriteokohta saabunud politseipatrullile või politseijaoskonnas, kergemate kuritegude puhul ka interneti teel või telefonitsi.

Kuriteoteate võib teha millises politseijaoskonnas tahes ja selle võib ohvri nimel esitada ka keegi teine. Kui kuriteol on tunnistajaid, on hea, kui nende kontaktandmed on olemas ja salvestatud.

Politsei märgib kuriteoteatesse sündmuste käigu ning asjaosaliste ja tunnistajate isikuandmed. Ohvril on õigus saada tehtud kuriteoteate kohta kirjalik kinnitus.

Kui kuriteoga on tekitatud vigastusi, on põhjust pöörduda võimalikult kiiresti arsti poole. Arstitõendit võib vaja minna kohtumenetluse käigus või näiteks kindlustusfirmalt või Riigikassast hüvitisi taotledes. Kui tegemist on seksuaalse vägivallaga, ei tohi end enne arsti juurde minekut pesta ega riideid vahetada.

Kui tegemist on korterisse sissemurdmisega, ei tohi enne politsei saabumist jälgi koristada.

Erasüüdistusasjad on sellised kuriteod, mida politsei uurib vaid siis, kui ohver nõuab teo toimepanijale karistust. Sellised on muuhulgas pisivargus ja kahju tekitamine. Kui erasüüdistusasja ohver muudab oma meelt ega tahagi teo toimepanijale karistust, lõpetab politsei juba alustatud uurimise.

Kuriteo menetlemise käigus küsib politsei, kas ohver nõuab kuriteo toimepanijale karistust. Kui ohver selles faasis teatab, et ta ei nõua karistust, või kui ta hiljem tühistab juba esitatud nõude, võib ta kaotada hiljem süüdistuse esitamise õiguse. Õiguse olemasolu võib oluliseks muutuda juhul, kui prokurör otsustab antud asjas jätta süüdistuse esitamata.

Suurim osa kuritegudest menetletakse riikliku süüdistuse alusel, mida politsei hakkab alati uurima pärast kuriteost teada saamist. Näiteks kehalised väärkohtlemised ja vägistamised on riikliku süüdistuse alusel menetletavad kuriteod ka siis, kui need on toime pandud kodus või teo toimepanijaks on pereliige. Ka kerge lähisuhtes toimunud vägivald on riikliku süüdistuse alusel menetletav kuritegu. Teade politseile annab ametkondadele võimaluse sekkuda vägivallajuhtumisse.

Eeluurimine

Politsei peab läbi viima eeluurimise, kui on põhjust kahelda, et on toime pandud kuritegu. Eeluurimisel selgitab politsei välja, mis on toimunud, kes on antud asjas osapooled ning missugused on kuriteoga tekitatud kahjud. Kui politsei ei vii läbi eeluurimist, tuleb kuriteo ohvrile sellest teada anda.

Politsei kutsub vajadusel kuriteo ohvri kannatanuna ülekuulamisele. Kui ülekuulamise aeg ei sobi, siis uue aja üle võib arutada asja uuriva politseiametnikuga. Lihtsate ja selgete asjade puhul võib politsei ülekuulamist läbi viia ka telefoni teel. Ülekuulamisel kuriteost rääkides peab ohver tingimusteta tõtt rääkima. Kui pärast ülekuulamist tuleb veel mingi asjaga seonduv seik meelde, tuleb politseiga ühendust võtta.

Kui eeluurimisprotokoll on valmis, saadab politsei selle edasi prokurörile. Ohvril kannatanuna, samuti nagu kuriteos kahtlustatul, on õigus saada protokolli kohta tasuta koopia. Kui ohver ei taha, et tema kontaktandmed satuvad kahtlustatava kätte, võib ta paluda, et neid protokolli ei märgitaks.

Kergemate juhtumite puhul, näiteks pisivargus ja kerge kehaline väärkohtlemine, võib politsei kannatanu nõusolekul määrata kahtlusalusele trahvi. Sellisel juhul ei ole eeluurimisprotokolli ilmtingimata vaja koostada. Kui ohver annab oma nõusoleku trahvimenetluseks, ei menetleta asja kohtus ja prokurör ei saa nõuda ohvri eest kahjuhüvitist.

Kahju hüvitamise nõuded

Kuriteo toimepanija on kohustatud hüvitama tekitatud kahju. Kahjude kohta ja selle kohta, kas ohver nõuab teo toimepanijalt hüvitist, tuleb teada anda eeluurimise käigus või hiljemalt teatada sellest kohtule. Hüvitist võib nõuda näiteks rikutud või kadunud vara eest, ravimite ja arsti vastuvõtudega seotud kulude eest ning valuraha vägivallaga tekitatud valu ja vigastuste eest ning mõnedel juhtudel ka hingeliste kannatuste eest.

Kahju suuruse võib ära näidata, esitades kviitungid nende kulude kohta, mida kuriteoga on põhjustatud. Ka kindlustuse omavastutuse osa ja asja väljaselgitamisega seotud võimalike sõidukulude kohta tuleb säilitada kviitungid, sest nende eest on võimalik nõuda kuriteo toimepanijalt hüvitist.

Prokurör võib esitada kuriteo ohvri hüvitisnõude kohtus, kui see on arusaadav ja põhjendatud. Kui ohver tahab, et prokurör esitaks hüvitisnõude, oleks mõistlik sellest teatada politseile juba eeluurimise käigus. Kui prokurör ei esita hüvitisnõuet, peab ta teatama sellest ohvrile kirjalikult. Sellisel puhul võib ohver nõude ise esitada. Nõude võib ohvri nimel esitada ka õigusabi osutaja.

Süüdistus

Kui prokurör on saanud politseilt eeluurimisprotokolli, teeb ta otsuse süüdistuse esitamise kohta ehk siis selle kohta, kas antud asi viiakse kohtusse menetlemiseks.

Kui kuriteo kohta näiteks puuduvad tõendid, rikkumine on väike või asjas on jõutud kokkuleppele, võib prokurör jätta süüdistuse esitamata. Ohvril on õigus saada informatsiooni prokuröri otsuse kohta, millega ta jätab süüdistuse esitamata. Kui ohver on juba eeluurimisel teatanud, et ta nõuab karistust, võib ta esitada süüdistuse ise, kui prokurör seda ei tee.

Lepitusmenetlus

Kriminaalasjades võidakse lepitusmenetlusele minna, kui nii ohver kui ka kahtlusalune sellega nõustuvad. Lisaks eeldatakse, et kahtlusalune kinnitab sündmuste käigu põhilised asjaolud ja et lepitusmenetlus on ohvri huvidele vastav. Lepitusmenetlus on tasuta ja alati vabatahtlik, ja selle võib soovi korral mistahes faasis ka poole pealt lõpetada. Koolitatud, vabatahtlikud lepitajad suunavad kriminaalasja osapooli juhtunut arutama ja kokku leppima kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise osas. Lepitajad aitavad osapooli ka lepingu koostamisel. Lepitusmenetluse tulemus võib olla näiteks andestuse palumine, käitumisleping, rahaline hüvitis või tööpanus. Kui osapooled jõuavad kokkuleppele, koostatakse vastav leping kirjalikult ja lepitusbüroo jälgib lepingu täitmist. Lepitusbüroo teatab kokkuleppe lõpptulemusest politseile ja prokurörile. Kriminaalasja võidakse menetleda kohtus, kuigi juhtumi osas on kokkulepe saavutatud.

Lepitusmenetluse kohta saab lisainformatsiooni näiteks politseilt, kohalikust lepitusbüroost ja Tervise ja heaolu instituudist (Terveyden ja hyvinvoinnin laitos).

Kohtumenetlus

Kohtumenetluses on menetlusosalisteks lisaks kannatanust ohvrile prokurör ja süüdistatav. Alamastme kohus kutsub üldjuhul kõik menetlusosalised ja tunnistajad kohtuistungile. Kutsest ilmneb, kas kohtuistungil tuleb olla isiklikult kohal. Kohtuistungit võidakse edasi lükata, kui mõni isiklikult kohale kutsututest puudub.

Ajagraafikutest ja muudest kohtumenetlusega seotud praktilistest küsimustest võib enne kohtuistungit rääkida alamastme kohtu töötajate ning prokuröri või tema sekretäriga. Kohtuistungid on avalikkusele lahtised, kuid kohus võib näiteks seksuaalkuritegude puhul menetleda asja osaliselt või täielikult ilma publikuta ehk siis suletud uste taga. Seda võib taotleda alamastme kohtunikult.

Kui kohus kohustab ohvrit isiklikult ilmuma istungile, makstakse talle päevaraha ning hüvitist sõidukulude ja kaotataud palga eest. Kui kohtusse isiklikult kohale kutstutud isik jääb ilmumata ilma seadusliku takistuseta, võib kohus määräta talle trahvi. Seaduslik takistus on näiteks kohaleilmumist takistav haigus, mida hiljem tuleb tõendada arstitõendiga. Takistusest tuleb kohtule teatada võimalikult varases etapis.

Osa kriminaalasjadest võidakse menetleda alamastme kohtus üksnes kirjalikult. Siis teeb kohtunik otsuse kirjalike materjalide alusel. Suulist kohtumenetlust ei korraldata ja menetlusosalisi ei kutsuta kohtusse.

Kirjalikus menetluses võidakse menetleda mitmeid kergeid ja tavalisi kuritegusid. Eelduseks on, et süüdistatav on teo üles tunnistanud ja nõustub kirjaliku menetlusega. Lisaks tuleb kuriteo ohvrilt kas saada nõusolek kirjalikuks menetluseks või ohvril tuleb teatada eeluurimisel, et tal ei ole asjas nõudeid. Ohver saab ka kirjalikus menetluses tuua välja oma hüvitisnõude. See toimub kirjalikult.

Lisateavet kohtumenetluse kohta saab näiteks kohtute netilehekülgedelt.

‍‍Kohtuotsus ja selle edasikaebamine

Alamastme kohus kuulutab otsuse välja koheselt pärast istungit või ta annab teada, millal otsus tehakse. Kirjalikus menetluses saadab alamastme kohus kohtuotsuse menetlusosalistele.

Alamastme kohtu otsuse võib edasi kaevata Ringkonnakohtusse. Üldjuhul nõutakse edasise menetlemise luba, et Ringkonnakohus võtaks asja täies mahus menetlusse.

Kui menetlusosaline on rahulolematu kohtuotsusega, tuleb sellest alamastme kohtule teada anda nädala jooksul kohtuotsuse tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb toimetada alamastme kohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest. Juhised kaebuse tegemiseks on alamastme kohtuotsuse lisas.

Abi ja toetus

Tugiteenused

Kuriteo ohver võib vajada arstiabi või muid sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, nagu sotsiaalvalvet, haiglaravi ning füüsilist ja psüühilist rehabilitatsiooni. Ohver võib kasutada neid teenuseid samadel eeldustel kui teised kliendid.

Mitmed organisatsioonid pakuvad kuriteo ohvritele tuge, nõustamist ja õpetust. Kuriteoohvrite valveteenistus annab igasugust kuritegude ja kriminaalmenetlusega seonduvat abi ning pakub ohvri õiguste kasutamise seisukohalt olulist nõustamist. Lähisuhtevägivalla ohvrid võivad saada kaitset ja tuge turvakodudest. Mõnedes paikades pakutakse eritoetust seksuaalkuriteo ohvritele ja sisserändaja taustaga naistele. Inimkaubanduse ohvritele on eraldi abistamise tugisüsteem, millega nad saavad liituda teatud eeldustel.

Kui ohver annab loa, võib politsei või mõni muu eeluurimisametkond vahendada tema kontaktandmed tugiteenusele, kust temaga võetakse ühendust.

Tugiisik

Ohver võib kasutada tugiisikut kriminaalasja menetlemise erinevates etappides. Ohver võib paluda oma tugiisikuks määrata enda poolt soovitud inimese. Näiteks Kuriteoohvrite valveteenistusest võib saada tasuta, ülesande täitmiseks vastava koolituse saanud tugiisiku. Tugiisik võib olla ülekuulamiste juures ja osaleda kohtuistungil, kuid teatud olukordades võidakse tema kohalolekut piirata.

Juriidiline abi

Ohvril on õigus kasutada juriidilist abi kuriteoteate koostamisel, ülekuulamisel ja kohtuistungil. Õigusabi andjaks võib olla advokaadibüroo advokaat, riigi õigusabibüroos töötav riiklik juriidiline nõustaja või loa saanud õigusnõustaja.

Väikese ja keskmise sisetulekuga isikutel on võimalus saada riigi õigusabi. Sellisel juhul maksab õigusabi tasu kas osaliselt või täielikult riik. Õigusabi võib taotleda kas õigusabibüroost või kasutades selleks elektroonilise asjaajamise teenust.

Ohver võib ka paluda, et õigusabi taotleks tema eest advokaadi- või õigusbüroo.

Õigusabibüroo selgitab välja taotleja majandusliku seisu. Õigusabi alla kuulub muuhulgas nõustamine ja abi kohtumenetluses. Õigusabi võib saada asja menetlemise kõikides etappides.

Kohus võib teatud eeldustel määrata lähisuhtevägivalla, seksuaalkuriteo või isikuvastase kuriteo, tervisele või vabadusele suunatud raske kuriteo ohvrile tema tuludest sõltumata juriidilise nõustaja ja tugiisiku. Sellisel juhul maksab õigusabi tenuse eest riik, sõltumata ohvri tuludest.

Lisainformatsiooni: õigusabi.

Suuline ja kirjalik tõlkimine

Igaühel on õigus kasutada eeluurimisel ja kohtumenetluses soome või rootsi keelt. Saamidel on oma kodupiirkonnas õigus kasutada saami keelt. Ametkond peab vajadusel korraldma tõlke.

Muukeelsel ohvril on kõikides kuriteo väljaselgitamisega seotud olukordades õigus kasutada keelt, mida ta oskab. Vajadusel peab ametkond korraldama ohvrile tõlke sellisesse keelde, mida ta oskab. Tõlgil on vaikimiskohustus. Tõlgi töötasu maksab riik.

Ohver võib paluda mõnede olulisemate dokumentide tõlkimist. Tõlge võib olla üksnes suuline, kui õiguskaitse ei nõua dokumendist kirjalikku tõlget. Mõningatel juhtudel võidake ohvrile tõlkida dokumendi osa või kokkuvõte dokumendist. Eeluurimisel võib ohver saada tõlke kuriteoteate kirjalikust kinnitusest, eeluurimise lõpetamise otsusest ja vajadusel ka mõnest muust asja seisukohalt olulisest dokumendist. Prokurörilt võib ohver saada süüdistuse esitamata jätmise otsuse tõlke. Kohtus võib ohver saada istungi aega ja kohta puudutava teate, kohtuotsuse ja vajadusel mõne muu asja seisukohalt olulise dokumendi tõlke.

Ohvri kaitse

Kaitsemeetmed

Mõnikord võib ohver muutuda vastuvõtlikuks hirmutamisele, kättemaksuähvardustele või siis kriminaalprotsessist tingitud täiendavatale kannatustele. Ametkonnad hindavad ohvri spetsiifilisi kaitsevajadusi eeluurimisel ja kohtumenetlusesning nende puhul vajalikke kaitsemeetmeid. Hindamine viiakse läbi koostöös ohvriga ja selle puhul arvestatakse ohvri individuaalsete omaduste, olude ja kuriteo iseloomuga

Eeluurimisel võidakse kaitsemeetmeid rakendada, kui see ei pikenda asja menetlemist või põhjusta muud kahju. Üheks vahendiks on ülekuulamine selleks ettenähtud ruumides. Taotluse korral võib olla võimalik, et ülekuulamised viib läbi iga kord sama isik või samad isikud või siis ohvriga samast soost olev ülekuulamist teostav uurija.

Kohtumenetluses võidakse teatud juhtudel ohvrit üle kuulata kaitsesirmi tagant või videoühenduse abil või siis ilma süüdistatava ja üldsuse kohalolekuta. Ohvri ülekuulamine võidakse teatud juhtudel salvestada videole ja salvestist kasutada kohtumenetluses tõendina, näiteks siis, kui ohver on alla 18-aastane.

Ohvri privaatsuse kaitseks võib kohus teatud eeldustel menetleda asja ilma publiku kohalolekuta ning määrata menetlusdokumendid ja kohtuotsuse vajalikes osades salajasteks. Ohver võib taotleda seda kohtult. Kohus võib teatud juhul määrata, et ka ohvri isiku suhtes järgitaks saladuses hoidmise nõuet. Sellisteks juhtudeks on näiteks seksuaalkuriteod.

Kohus kaalub kohtumenetluse korraldamist ja kaitsemeetmete rakendamist alati iga konkreetse juhtumi puhul eraldi, arvestades sellega, et süüdistatava kaitsele ettenähtud õigusi ei piirata. Kohtu lahend võib seega erineda varem tehtud hinnangust.

Lähenemiskeeld

Kui isik kogeb, et ta on ohustatud või häiritud, võidakse ähvardajale taotleda lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu määrab alamastme kohus. Kohe jõustuvat ajutist lähenemiskeeldu võib taotleda ka politseilt. Kõik võimalikud ähvardamisega seotud tõendid tuleks säilitada.

Kui lähenemiskeeluga kaitstud isik asub elama teise Euroopa Liidu riiki ja tunneb, et ta vajab ka seal kaitset, võib ta taotleda lähenemiskeelu määranud kohtult Euroopa lähenemiskeelu kohaldamist.

Lisainformatsiooni lähenemiskeelu kohta: politsei ja kohtud

‍Muud

Tõsiste ohuolukordade korral võib ohver taotleda ka oma kontaktandmete saladuses hoidmist, andmete väljastamise keeldu või isegi nime või isikukoodi muutmist. Lisainformatsiooni saab ametkondadelt või ohvrite tugiteenuste süsteemist.

Mõnede tõsiste kuritegude puhul on ohvril õigus palve korral ja teatud eeldustel saada teade vangi või eeluurimisvangi vabastamise, põgenemise ja mõnikord ka vanglast lahkumise kohta. Kui ohver soovib saada teadet, peab ta rääkima sellest eeluurimisametkonnale või prokurörile kriminaalasja menetlemise ajal. Eeluurimisametkond annab asja kohta täpsemat informatsiooni.

Hüvitised

Kahjuhüvitised

Kui kohus on kohustanud kuriteo toimepanijat maksma hüvitisi, võib maksete tasumise osas temaga kokku leppida või anda hüvitiste sissenõudmine kohtutäiturile täitmiseks. Alamastme kohtu kantseleist tasuta väljastatav kohtuotsuse koopia ning täitmistaotlus edastatakse Täiteametile (Ulosottovirasto). Sealt võib küsida ka täpsemaid juhiseid hüvitise taotlemiseks.

Hüvitisi võib saada ka Riigikassast, kindlustusseltsilt või Sotsiaalkindlustusametist (Kela). Võimalused saada hüvitisi varieeruvad ja need tuleb välja selgitada iga konkreetse juhtumi puhul eraldi.

Riigieelarvest makstavad hüvitised

Kuriteo ohvrile võidakse maksta riigieelarvest hüvitist talle kuriteoga tekitatud kahju eest. Hüvitist makstakse peaasjalikult isikule tekitatud kahju ja kannatuste eest. Riigieelarvest makstav hüvitis põhineb kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise seadusel (rikosvahinkolaki) ning selle maksmise eest kannab hoolt Riigikassa.

Selleks, et hüvitist saada, peab kuriteo ohver teatama kuriteost politseile. Kui asja menetletakse kohtus, peab kuriteo ohver esitama kohtus kuriteo toimepanijale hüvitise maksmise nõude. Hüvitist saab taotleda kolme aasta jooksul hüvitise maksmist puudutava kohtuotsuse jõustumisest. Kui asja pole menetletud kohtus, saab hüvitist taotleda kümne aasta jooksul kuriteo toimepanemisest. Hüvitist võib taotleda, kuigi kohtuotsus pole veel juriidiliselt kehtiv.

Hüvitis määratakse lähtuvalt kahju hüvitamise seaduses (vahingonkorvauslaki) sätestatud põhimõtetele vastavalt, kuid kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise seadus erineb mõneti sellest, mida kahju hüvitamise seaduses on sätestatud. Kui Riigikassa kaldub kõrvale kohtu hüvitamisküsimuses antud lahendusest, selgitab ta oma otsuses kõrvalekaldumise põhjusi.

Riigieelarvest makstav hüvitis on sekundaarne. Sellest arvatakse maha see, mida ohver on saanud või saab edaspidi muu seaduse või kindlustuslepingu alusel. Sellest arvatakse maha ka hüvitis, mille kuriteo toimepanija on maksnud kuriteo ohvrile. Selleks, et hüvitist saada, ei pea ohver siiski püüdma hüvitist sisse nõuda esmalt kuriteo toimepanijalt.

Riigieelarvest makstavat hüvitist taotletakse Riigikassast. Taotlusele lisatakse kohtuotsus või politsei eeluurimisprotokoll ning arstitõendid ja muud usaldusväärsed selgitused kahju suurusest. Taotlusvorme ja lisainformatsiooni saab Riigikassast.

Kontaktandmeid

Pane tähele, et teave on tavaliselt saadaval ainult soome, rootsi ja inglise keeles.

Ametkondade pakutavad teenused

• Politsei : Informatsiooni kuriteo ohvritele, politsei kontaktandmed, elektrooniline kuriteoteade. Kiired juhtumid: helista 112.
• Ühtne hädaabi number : 112
• Kuriteo ohvrile : Voldikud ja teave kuriteo ohvrile.
• Õigusabi : Lisateave õigusabi kohta ja kontaktandmed.
• Prokurör : Lisateave prokuratuuri kohta ja kontaktandmed.
• Kohtud : Lisateave kohtusüsteemi kohta ja kontaktandmed.
• Riigikassa : Informatsiooni kuriteoga tekitatud kahju hüvitamisest riigieelarve vahenditest ja hüvitiste taotlemisest, taotluse vorm. Klienditeenindus elektrooniliselt ja telefoni teel, tel. 0295 50 2736.
• Lepitusbürood : Informatsiooni lepitusmenetlusest kriminaal- ja tsiviilasjades. Lepitusbüroode kontaktandmed.
• Sotsiaal- ja tervishoiuteenused : Informatsiooni omavalitsuste sotsiaal- ja tervishoiuteenustest. Ohver võib kasutada teenuseid samadel eeldusetel kui ülejäänud kliendid.
• SERI tugikeskused seksuaalse vägivalla ohvritele : Teave tugikeskuste poolt pakutavate teenuste kohta ja lingid tugikeskustesse.
• Turvakoduteenused : Informatsiooni turvakoduteenuste kohta, kust vägivalda ja selle ohtu kogenu saab kaitset ja abi vägivalla lõpetamiseks. Ööpäevaringselt teenindavate turvakodude kontaktandmed, millest osa on omavalitsuste ja osa organisatsioonide ülalpidamisel.
• Inimkaubanduse ohvrite aitamissüsteem : Informatsiooni inimkaubanduse ohvrite aitamissüsteemist ja selle süsteemi piiresse pääsemisest, tel. 029 546 3177

Organisatsioonide tugiteenuseid

• Kuriteoohvrite valveteenus : Toetust kõigile kuriteo ohvritele, tunnistajad ja ohvri lähedased kaasa arvatud. Kriminaalprotsessiga seotud abi ja nõustamine ohvri õiguste kasutamise osas. Riiklik abitelefon, juristi telefoninõustamine, tugiteenus Chat. Regionaalseks teenuseks on tugiisikute tegevus. Abitelefon tel. 116 006, juristi telefoninõustamine tel. 0800 161 177.
• Nollalinja : Ööpäevaringne lähisuhtevägivallaohvrite abiliin, tel. 080 005 005.
• Esma- ja turvakodude liit : Turvakoduteenus pere- või lähisuhtevägivalda või selle ohtu kogenutele, kes vajavad tuge vägivallast väljatulemiseks ja ajutist elukohta. Avateenustest saadav toetus perevägivalla põhjustatud olukorra lahendamiseks ja kriisist väljatulekuks. Telefoninõustamine, vestlemisvõimalus vägivallatööd tegeva professionaaliga, juhendatud samaväärsete rühm või toetatud elamine.
• Internetiturvakodu : Esma- ja turvakodude liidu võrguteenus, aitab vägivalla kõiki osapooli.
• Vägistamisohvrite kriisikeskus Tukinainen :Toetust ja suunamist seksuaalse vägivalla ja/või ärakasutamise objektiks sattunutele ning nende lähedastele. Samuti aitamisteenus internetis. Kriisitelefon: tel. 0800 97899, juristivalve: tel. 0800 97895.
• Monika-Naiset liitto ry : Madala läve teenused, juriidiline nõustamine ja turvaline eluasemeteenus vägivalda kogenud sisserändajatest naistele ja lastele. Abi mitmetes erinevates keeltes, ka tugiisiku teenus. Abitelefon 0800 05058, turvakodu Mona telefon 045 639 6274 (24 tundi).
• Naisten Linja : Nõustamine ja tugi vägivalla pärast muretsevatele naistele ja tütarlastele. Informatsioon internetis ja telefoni tel. 0800 02400.
• HUOMA – Henkirikoksen uhrien läheiset ry : Samaväärsete toetus raske isikuvastase kuriteo ohvrite lähedastele, tel. 050 401 2230
• MIELI Suomen Mielenterveys ry : Abi elu kriisides. Kriisitelefon, tel. 09 2525 0111
• Kriisikeskus netis (Tukinet) : Abi igapäevaelu kriisiolukordades.
• Suvanto ry – Turvallisen vanhuuden puolesta : Abi, samaväärsete toetust ja juriidilist nõustamist eakatele julma kohtlemise ja vägivalla vastu. SUVANTO-linja, abitelefon tel. 0800 06776.